|
Hindamise ja tunnustamise kord Haapsalu Linna
Algkoolis
1.
Õppimine on elukestev protsess, mille teadvustatus ning eesmärgistatus
sõltub õppija east ja individuaalsest eripärast. Õppimine toimub mängu ja
matkimise, vaatluse ja mõtestamise, elamuse ja kogemuse, harjutamise ja
katsetamise, meeldejätmise ja loomise kaudu. Elukestva õppimise kui elustiili
kujundamiseks on oluline õppija sisemine motivatsioon.
2. Õppe- ja kasvatusprotsess on eesmärgistatud,
arusaamisega õppimine ja seda suunav, nõustav, analüüsiv ning hindav õpetamine
ja kasvatamine nende tegevuste vastastikustes seostes.
3.
Õpilased
võtavad võimetekohaselt osa oma õppimise eesmärgistamisest, kavandamisest ja
hindamisest.
4. Õppimine võib toimuda reaalses või virtuaalses
keskkonnas.
5.
Õppe- ja
kasvatusprotsessi käigus õpivad õpilased:
·
olemasolevaid teadmisi ja oskusi kasutama,
seoseid nägema;
·
küsima, teada saama, uusi teadmisi ja oskusi
omandama;
·
tegutsema; oma intellekti, fantaasiat, emotsioone
kasutama; looma, konstrueerima, katsetama;
·
ennast arendama, õppimist õppima;
·
õppima üksi või koos teistega, jälgides ja
hinnates enda ja kaaslaste tegevust;
·
probleeme lahendama, valikuid tegema, otsustama
väidete õigsuse üle, vaidlema, argumenteerima, kaitsma oma seisukohti;
·
oma mõttetegevust ja õppimist jälgima ja
juhtima.
6.
Õpitulemuste hindamine on osa õppe- ja
kasvatusprotsessist. Hinnatakse nõutavat õppeprotsessi käiku, õpilase
arengut. Õpilane peab teadma, mida ja
millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on
hindamise kriteeriumid.
I Hindamise põhieesmärk
Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:
1)
motiveerida
õpilasi sihikindlalt õppima;
2)
suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada
edasise haridustee valikut
3)
suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
4)
anda õpilasele, õpetajale, kooli juhtkonnale,
lapsevanemale (eestkostjale, hooldajale) teavet õpilase õpiedukusest.
Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:
1) suunata
õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli
kodukorda.
2) motiveerida õpilast hoolikalt täitma
õppeülesandeid.
II Hindamisest
teavitamine
1) Õpilaste
hindamise põhimõtted ja kord on
kättesaadav lapsevanemale, õpilasele ja
õpetajale ning avalikustatud
kooli koduleheküljel.
2) Teadmiste
ja oskuste ning hoolsuse ja käitumise hindamise põhimõtteid ja korda
tutvustab õpilasele klassijuhataja, lähtudes
kooli õppekavast ja kodukorrast
3)
Õpilasel on õigus saada õpetajatelt teavet oma hinnete kohta.
4)
II – VI klassijuhatajad saadavad
hinnetelehed kodudesse veerandi keskel, juhul kui
lapsevanem ei külasta E – kooli.
III Õpilaste
hindamise, tunnustamise, järgmisesse klassi üleviimise ning klassikursust
kordama jätmise alused:
1)
Õpitulemuste
hindamise alused:
¤ HLA
õpetajal on õigus välja töötada oma süsteem õpilaste hindamiseks, lähtudes
kooli
õppekavas fikseeritud hindamise
alustest.
¤ Õpetaja
planeerib hindamist oma töökavas ja teavitab iga veerandi algul oma
hindamissüsteemist
ka õpilasi, arvestuslikud tööd fikseerib E – koolis ja klassiseinal
tabelis
vähemalt 10 tööpäeva enne töö toimumist
¤ Õppeprotsessi käiku ja õpitulemusi hinnatakse õpilase
suuliste vastuste, kirjalike ning
praktiliste
tööde ning praktiliste tegevuste alusel.
2)
Hinde
kriteeriumid on:
Hindamine toimub 5- pallilises süsteemis.
Hindega „5“
(„väga hea“) hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist
tööd, praktilist tegevust või selle
tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele
vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutame punktiarvestust, hinnatakse
õpitulemust hindega „5“, kui õpilane on saanud 90 – 100% maksimaalselt
võimalikust punktide arvust.
Hindega „4“
(„hea“) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav,
kuid pole täielik ja esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse
hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „4“, kui
õpilane on saanud 70 – 89 %
maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
Hindega „3“
(„rahuldav“) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele
vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse
punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „3“, kui õpilane on saanud 45 – 69% maksimaalselt võimalikust punktide
arvust.
Hindega „2“
(„puudulik“) hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele
vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel
kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „2“, kui õpilane on saanud 20 – 44% maksimaalselt
võimalikust punktide arvust.
Hindega „1“
(nõrk) hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui
õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust
hindega „1“, kui õpilane on saanud 0 – 19% maksimaalselt võimalikust punktide
arvust.
Individuaalse õppekava järgi õppides on õppesisule ja
õpitulemustele vähendatud nõuded.
3)
Emakeele
hindamisest 1.-6. klassis.
I ja II kooliastmes hinnatakse:
• lugemist, so lugemistehnikat, teksti mõistmist ja
lugemust;
• kirjutamist, so
kirjatehnikat, õigekirja, kirjalikku tekstiloomet;
• suulist eneseväljendust, so kõnelemis- ja kuulamisoskust,
Hindamisel on soovitatav arvestada järgmist
A) Lugemine
•
Ladus, veatu, selge, õige intonatsiooniga lugemine.
•
Erisuguste tekstide lugemine: ilukirjandus, õppetekst, aimeteks,
sõnumid, teated.
•
Ilukirjandustekstide mõtestatud häälega lugemine - õigesti loogiliselt
rõhutades ja pauseerides,
sobivat hääletooni kasutades.
•
Eakohaste tabelite, skeemide, plaanide lugemine ja nende põhjal
ülesannete täitmine.
•
Tekstis sisalduva informatsiooni mõistmine.
•
Ülesannete täitmine loetud teksti põhjal: küsimuste esitamine loetu
kohta ja küsimustele
vastamine, lünkade täitmine jms.
•
Teksti teema ja peamõtte leidmine, teksti ja tekstiosade
pealkirjastamine, teksti kavastamine
(III- VI klass).
• Teksti liigi määramine: proosa, luule,
draama (III- VI klass).
• Tekstist õpitavale keelendite, samuti
sünonüümide, otsese ja ülekantud tähendusega sõnade
jms leidmine.
Hinne on
"5", kui õpilane
•
loeb õpitud teksti ladusail, veatult, selgelt ja ilmekalt;
• saab aru teksti sisust ja peamõttest;
•
määrab õigesti teksti liigi (III-VI klass);
•
lahendab teksti põhjal antud ülesanded õigesti;
•
oskab teksti loogiliselt liigendada ja kavastada (III-VI klass).
Hinne on
"4", kui õpilane
• loeb ladusalt, kuid väheilmekalt; teeb
lugemisel üksikuid vigu;
•
saab aru teksti sisust, kuid küsimustele vastamisel on üksikuid
ebatäpsusi;
•
määrab õigesti teksti liigi (III-VI klass);
• laidab teksti põhjal antud ülesanded
üksikule vigadega;
• oskab teksti liigendada, kuid teeb
kavastamisel mõne vea (III-VI klass).
Hinne on
"3", kui õpilane
• loeb konarlikult, ilmetult, vigadega;
•
saab üldjoontes tekstist aru;
• oskab õpetaja suunamisel määrata
teksti liiki (III – VI klass);
• täidab loetud tekstil põhinevaid
ülesandeid, kuid teeb vigu;
• oskab õpetaja abiga teksti liigendada
ja kavastada (III-VI klass).
Hinne on
"2", kui õpilane
•
loeb aeglaselt, vigadega, katkendlikult, ilmetult;
• eelistab endamisi lugemisele häälega
lugemist (III-VI klass);
•
saab halvasti tekstist aru;
•
ei oska määrata teksti liiki (III-VI klass);
• tekstil põhinevate ülesannete
lahendamisel on rohkesti eksimusi ja suuri puudu jääke;
• ei suuda teksti liigendada ega
kavastada (III - VI klass).
Hinne on
„1", kui õpilane
•
loeb suurte raskustega, veerides (alates III klassist);
• ei saa loetust aru endamisi ega
häälega lugedes;
•
ei tunne teksti liiki (III-VI klass);
• ei suuda teksti liigendada ega
kavastada (III-VI klass)
B) Kirjutamine
•
Õigekirjutuse aluseks olevate õpitud põhimõistele ja -reeglite tundmine.
•
Õpitud õigekirjajuhiste ja üksikkeelendite piires vigadeta kujutamine;
terviklausete
moodustamine ja lausete seostamine.
•
Töö vormistamine, töö puhtus, tähekujude õigsus ja tähtede seostamine,
käekirja loetavus.
•
Sõnade, sõnaühendite, lausete ja eakohase teksti eksimusteta
ärakirjutamine õpikust, tahvlilt.
•
Eakohase teksti kirjutamine etteütlemise järgi.
•
Kirjalike keeleülesannete täitmine: lünk-, sobitus- ja valikülesanded,
keelenähtuste
võrdlemine, näidete leidmine, õpitava keelenditega lausete koostamine
jms.
• Teksti kirjalik kavastamine märksõnade
ja/või küsimuste abil; kokkuvõtte tegemine (IV-VI
klass).
•
Ümberjutustuse kirjutamine kuulatud või loetud teksti põhjal (III-VI
klass).
•
Arvamuse kirjutamine loetud teksti kohta. (IV-VI klass).
• Kutse, kirja, õnnitluse koostamine.
•
Loovtöö kirjutamine: vabajutustus, jutustus pildi ja pildiseeria põhjal,
fantaasialugu, eseme-
või isikukirjeldus jms.
Arvestuslike kontrolltööde hindamisel juhindutakse järgmisest
protsendiskaalast:
hinne on "5", kui õpilane sooritas õigesti 100 -90 %
ülesannetest;
hinne on ''4", kui õpilane sooritas õigesti 89 -70 %
ülesannetest;
hinne on "3", kui õpilane sooritas õigesti 69 - 50%
ülesannetest;
hinne on "2", kui õpilane sooritas õigesti 49 - 25%
ülesannetest;
hinne on " l", kui Õpilane sooritas õigesti 24 - 0%
ülesannetest.
Antud piirväärtustest 5% üles-
või allapoole moodustab piiritsooni, mille puhul õpetaja võib panna kas
madalama või kõrgema hinde, arvestades töö mahtu, ülesannete keerukust, vigade
arvu ja liiki.
Tööde hindamisel parandatakse küll ara, kuid ei arvestata hindamisel
vigu
• veel õppimata reeglite osas;
• ebareeglipäraselt
kirjutatavates sõnades, kui neid ei ole tunnis spetsiaalselt läbi võetud;
Ühes sõnas või vormis korduvad
vead loetakse üheks veaks.
a) Etteütlus
Ühe õppetunni jooksul kirjutatava
sidusa kontrolletteütluse soovitatav
sõnade arv: teemakohaste
ortogrammide arv:
1. klassis 15-20
sõna,
2. klassis 20-30 sõna,
3. klassis 30-40 sõna,
4. klassis 40-60 sõna, 20
ortogrammi;
5. klassis 60-80 sõna, 25 ortogrammi;
6. klassis 80-100
sõna, 30 ortogrammi,
Etteütluse teksti valides
arvestatakse klassi taset ja ettevalmistuse põhjalikkust. Etteütlus tehakse
vaid õpitud materjali põhjal. Etteütlustega ei tohi liialdada. l. klassi
teisest poolaastasi alates tehakse harjutavaid etteütlusi. Harjutavad
etteütlused parandatakse, kuid neid ei hinnata numbriliselt.
Etteütluse hindamine
Hinne on "5", kui töö on veatu või töös on l
ortograafiaviga.
Hinne on "4", kui töös on 2 – 4 ortograafiaviga.
Hinne on "3", kui töös on 5-7 ortograafiaviga.
Hinne on "2", kui töös on 8-10 ortograafiaviga.
Hinne on "l", kui töös on üle 10 ortograafiavea.
b) Loovtöö
Loovtöö hindamisel arvestatakse
järgmist:
1) töö sisu;
2) lausete terviklikkust ja
seostatust;
3) sõnavara;
4) õigekeelsust (õpitud
õigekirjajuhiste ulatuses);
Loovtööd hinnates lähtutakse
põhimõttest, et 2/3 loovtöö hindest annab töö sisu. l. ja 2. klassis on
soovitatav loovtööd parandada, kuid mitte numbriliselt hinnata.
C)
Suuline
eneseväljendus
•
Eneseväljendamine igapäevastes suhtlusolukordades: palumine, küsimine,
keeldumine,
selgitamine, vabandamine, tänamine jms.
• Vestlemine erisuguste kaasvestlejatega
suhtlussituatsiooni arvestades.
• Info edastamine selgelt ja
ühemõtteliselt.
• Kuulamisel eakohastes tekstides
sisalduva info mõistmine.
• Kaasvestleja(te) kuulamine, arvamusega
nõustumise ja mittenõustumise väljendamine,
vastuväidete esitamine.
• Oma arvamuse argumenteerimine.
• Jutustamine sündmusest, loetust ja
kuulatust, pildi ja pildiseeria järgi, etteantud teemal.
• Oma arvamuse avaldamine teksti
(teatrietenduse, nähtud filmi jms) kohta.
• Oma suhtumise väljendamine nähtuste,
inimeste, tegevuste kohta, nende iseloomustamine.
• Eneseväljendamine dramatiseeringus,
rollimängus.
• Päheõpitud luuletuse ja/või
proosakatkendi mõtestatud esitamine.
• Õpilase ja lahendatava ülesande
seisukohalt olulisima informatsiooni leidmine, selle
mõistmine ja kõrvutamine vähemtähtsaga, selle järgi toimimine.
• Suulises keelekasutuses
kirjakeele põhinormingute järgimine ning mõtete sobiv sõnastamine
(parasiitkeelendite vältimine, sõnavalik, mõtte lõpuleviimine).
Hinne on "5", kui õpilane
• avaldab heas sõnastuses oma
arvamust, nõustumist/mittenõustumist kaasvestleja arvamusega ja
oskab seda põhjendada;
• annab loogiliselt edasi kuulatu
ja loetu sisu;
•
jutustab ladusalt, kasutades mitmekesist sõnavara;
•
arvestab suhtlusolukorda ja adressaati;
•
väljendub keeleliselt korrektselt ja selgelt.
Hinne on "4", kui õpilane
• avaldab oma arvamust;
• oskab edasi anda kuulatu ja
loetu põhisisu;
• jutustab mõningate
ebatäpsustega, ülesehitus hüplik, sõnavalik ühekülgne;
•
arvestab suhtlusolukorda ja adressaati vähe;
•
väljendub ladusalt, kuid keeleliselt ebatäpselt.
Hinne on "3", kui õpilane
• väljendab oma nõustumist või
mittenõustumist seda põhjendamata;
•
saab kuulatust või loetust aru üldjoontes;
• jutustab küsimuste toel; jutustus on lünklik
ja sõnavaene;
• ei arvesta suhtlusolukorda ja
adressaati;
• väljendub konarlikult, paljude
keelevigadega.
Hinne on "2", kui õpilane
• ei suuda väljendada oma
arvamust või tal puudub see;
•
saab kuulatust või loetust halvasti aru;
• suudab loetud või kuulatud
teksti põhjal vastata üksikutele põhiküsimustele;
• väljendub konarlikult,
vigaselt, katkendlikult.
Hinne on "1", kui õpilane
• ei saa aru kuulatavast;
• ei suuda edasi anda kuulatud
või loetud teksti sisu;
• ei suuda end väljendada ega
küsimustele vastata.
¤ Iga
õpetaja võib oma hindamisskaalat viia esitatud skaalast 5 % ülespoole.
¤ Kui
hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine ja mahakirjutamine õpilase
poolt,
võib suulist vastust, kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või
selle
tulemust
hinnata hindega „1“.
¤ Õppeainetes,
mis eeldavad erivõimetel põhinevaid oskusi
(muusikaõpetus, kunsti-
õpetus,
kehaline kasvatus) arvestatakse hindamisel eelkõige õpilase suhtumist
õppeainesse,
püüdlikkust ja teoreetilisi teadmisi.
¤ Hinde
täpsustamiseks võib õpilase vihikus, õpilaspäevikus kasutada „+“ ja „-„ märke
¤ Poolaasta
hinde võib välja panna õppeainetes, mida õpitakse ühe nädalatunniga
õppeaasta vältel
¤ Haapsalu
Linna Algkooli I klassis kasutatakse õpilaste teadmiste ja oskuste
hindamisel esimesel poolaastal ainult sõnalisi hinnanguid:
õpetaja
suuline hinnang:
õpetaja
kirjalik hinnang: vihikus
õpilaspäevikus
tunnistusel
õpilase
enesehinnang : päevikus
tunnistusel
suuline
¤ Sõnaline
hinnang kirjeldab, millises osas on õpilane soovitud tulemusi saavutanud,
millises
osas on vaja õppimist jätkata ja kuidas saavutatu suhestub õpilase varasemate
õpitulemuste
ning tema võimete või vajadustega.
¤ Õpetaja püüab anda sõnalisi hinnanguid
nii, et neid ei saaks vastandada hinnetele .
¤ I klassi
teisest poolaastast võib kooskõlastatult lastevanematega üle minna numbrilisele
hindamisele
tingimusel, et pannakse positiivseid hindeid ja mitteõnnestunud töö
kohta
antakse kommentaare.
¤ II
klassis antakse numbrilisi hindeid.
¤ I klassis on kasutusel oma kooli tunnistus. Vt
lisa (kinnitatud ÕN 20.09.2005).
Alates
II klassist on kasutusel riiklik
tunnistus.
¤ I ja II
klassis on arengumapp – õpilase arengu jälgimiseks, side pidamiseks kodu ja
kooli
vahel.
¤ Kehalises
kasvatuses tervislikel põhjustel vabastatud laps saab õpetajalt jõukohase
ülesande
ja tunnistusele hinde tehtud töö kohta.
¤ IV-VI
klassis on protsessi ja arvestuslik hindamine. Arvestuslike hinnete
eristamiseks
E –
koolis on roosa taust.
·
Jooksev e
protsessi hindamine on tagasiside,
õpilase stimuleerimise ja õpioskuste hindamise teenistuses. Hindame õpilase tööd vastava teema õppimisel,
tema edasijõudmist väikeste etappide lõikes.
·
Arvestuslikult
hindame konkreetseid teadmisi teema lõpus. Arvestuslik hindamine tuleb
õpetajal ette planeerida oma töökavas ja teavitada sellest ka õpilasi.
o
Arvestusliku hindamise graafik on iga veerandi
algul klassiruumis seinal ja tööd
fikseeritakse sinna ja E – kooli vähemalt 10 tööpäeva enne töö sooritamist.
o
Jooksvatest hinnetest võib õpetaja kokku panna
ka arvestusliku hinde.
·
Kokkuvõtlik
hindamine toimub põhiliselt arvestuslike hinnete põhjal iga õppeveerandi lõpul.
Kokkuvõtliku hinde panemisel arvestatakse, kas õpilane on teinud arvestusliku töö kohe rahuldavalt või
kasutanud ka järeltöö võimalust.
o
Veerandi ja poolaasta hinde saab välja panna,
kui õpilane on osalenud vähemalt pooltes toimunud tundides ja on sooritanud
kõik vajalikud tööd.
o
Loovainetes ja inimeseõpetuses võib kasutada
ainult jooksvat ja kokkuvõtlikku hindamist.
o
Kokkuvõtva hinde panemisel peab olema kaks või
enam arvestuslikku hinnet sõltuvalt
nädalakoormusest antud aines.
o
Kokkuvõtva hinde võib välja panna järgmise
veerandi algul, kui õpilasel on põhjendatult sooritamata vajalikud
arvestustööd.
o
Ühe nädalatunniga on lubatud kokkuvõtlik
hindamine üle veerandi.
o
Õppeaine aastahinne pannakse välja õppeveerandi-
või poolaastahinnete alusel.
o
Kui õppeaine
õppeveerandi- või poolaastahinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole
kasutanud võimalust järele vastata, arvestatakse aastahinde väljapanekul, et
õpilase vastaval õppeveerandil või poolaastal omandatud teadmised ja oskused
vastavad hindele „nõrk“.
·
Valikaine omandamise kohta antakse hinnang –
arvestatud, mittearvestatud.
Valikained on 5. – 6. klassis
arvutiõpetus, liikumine – tervis, mõtlemine – looming.
·
3. – 4. klassis on lisaaineks arvutiõpetus.
IV Kontrolltööde
planeerimine ja hindamine
o
Iga õpetaja planeerib oma kontrolltööd vähemalt
veerandiks ja täpsustab vähemalt 10 tööpäeva enne töö toimumist.
o
Õpetaja teavitab õpilastele õppeaine nõutavad
teadmised ja oskused.
o
Ühel päeval võib õpilasel olla vaid üks
arvestuslik kontrolltöö, nädalas kolm arvestuslikku tööd. Arvestuslikuks tööks
loetakse tööd, mis haarab kolme või enama tunni materjali.
o
Kontrolltööd hinnatakse 5-pallilises süsteemis järgides
hindamisjuhendis kehtestatud kriteeriume.
o
Arvestusliku kontrolltöö ajal puudunud õpilane
peab reeglina töö järele tegema hiljemalt kahe nädala jooksul peale kooli
tulekut.
o
Kui õpilane on puudunud vähemalt viis
järjestikust õppepäeva, on tal võimalus õpetajaga kokkuleppel töid järele teha
pikema perioodi jooksul.
o
Hinde „2“ või „1“ saanud õpilane saab võimaluse
töö järele teha hiljemalt kahe nädala jooksul.
o
Arvestuslikku tööd saab järele vastata ainult
üks kord.
o
Õpilane peab nägema oma arvestuslikku tööd
parandatult hiljemalt nädal pärast selle sooritamist.
V Hindamine
individuaalseid erisusi arvestades:
o
Õpetaja koostab õpilasele lihtsama töö või annab
lihtsamaid ülesandeid või väiksema mahulise töö kui klassikaaslastele.
o
Hindamine toimub samadel alustel või 5% madalamaid hindamise kriteeriumeid
arvestades kui kaasõpilastel.
o
Kui õpilasel on individuaalne õppekava, siis
tema tööle võib teha märke „Hinnatud
individuaalse õppekava alusel“.
VI Järelvastamise
ja järeltööde sooritamise kord:
o
Kõigil õpetajatel on vastuvõtuaeg, kuhu õpilane võib minna
arusaamatuks jäänud osa õppima ja kontrolltööd järele tegema.
o
Kui õpilasel oli kokkuvõtlik hinne „2“ või „1“,
on ta kohustatud likvideerima oma lüngad
õpitulemustes õpetaja vastuvõtuajal.
o
Kui õpilane ei tule õpetaja vastuvõtuajal
õppima, siis õpetaja pöördub vajadusel klassijuhataja, lapsevanema, tugiisiku (
psühholoogi, logopeedi, parandusõppe õpetaja, sotsiaaltöötaja) või kooli
juhtkonna poole.
o
Vajadusel koostab õpetaja õpilasele
individuaalse õppekava.
o
Arvestusliku kontrolltöö ajal puudunud õpilane,
kes ei tule talle järelvastamiseks ettenähtud perioodil tööd sooritama, saab
hindeks „1“.
o
Järelvastatud töö hinne märgitakse E - koolis ja
õpilaspäevikus. E – koolis on „* „ hinde
parandamiseks ja kaldkriips annab
võimaluse panna ühes tunnis kaks erinevat hinnet.
Sooritamata või esitamata töö märkimiseks kasutada märki „ ? „
VII Tunnustamise
kord Haapsalu Linna Algkoolis:
o
Iga veerandi lõpus avaldatakse õpilastele
kiitust direktori KK-ga.
o
Direktori KK-ga kiidetud õpilaste nimekiri
pannakse üles koolistendile ja kiitus märgitakse E – koolis ja tunnistusel.
o
II – VI klassi õpilased, kelle aastahinded on
kõikides õppeainetes „5“ (muusikaõpetus,
kunstiõpetus ja kehaline kasvatus võivad olla „4“) saavad kooli õppenõukogu
otsusel HTM kiituskirja.
o
I klassi õpilased, kelle õppetöö tulemused on
väga head (muusikaõpetus, kunstiõpetus ja kehaline kasvatus võivad olla „head“)
saavad HTM kiituskirja.
o
I – IV klassi õpilased, kelle õpitulemused on
väga head (muusikaõpetus, kunstiõpetus ja kehaline kasvatus võivad olla „4“),
kuid ühes põhiaines on hinne“4“ („hea“) saavad HLA kiituskirja.
o
V – VI klassi õpilased, kelle õpitulemused on
väga head, kuid ühes või kahes põhiaines on hinne „4“ (muusikaõpetus,
kunstiõpetus ja kehaline kasvatus võivad olla „4“), saavad HLA kiituskirja.
o
Kiituskirja saab anda õpilasele, kelle käitumine
on „eeskujulik“ või „hea“.
o
Austamisõhtule
kutsutakse väga heade (HTM kiituskiri) õpitulemustega lapsed koos
vanematega.
o Vabariigi
aastapäeva aktusel tunnustatakse iga VI klassi kõige tublimat õpilast.
VIII Järgmisesse
klassi üleviimise kord:
o
Õpilase järgmisesse klassi üleviimise otsustab
õppenõukogu.
o
Õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale
õppetööle, viiakse järgmisesse klassi üle enne õppeperioodi lõppu.
o
Täiendavale
õppetööle jäetud õpilasele pannakse õppeaine aastahinne välja pärast
täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
o
Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid
keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisesse klassi hiljemalt 30.
augustiks. Tähtaega ei kohaldata õpilase puhul, kellele on koostatud
individuaalne õppekava, kus on ettenähtud erisused järgmisesse klassi
üleviimise ajas.
o
Õpilane viiakse üle järgmisesse klassi olenemata
käitumise hindest.
IX Õpilase täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmise
kord
o
Õpilase, kes pole õppeperioodi jooksul omandanud õppekavas nõutavaid
teadmisi ja oskusi, võib jätta täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast
õppeperioodi lõppu.
o
Täiendavale õppetööle jätmise otsustab
õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.
o
Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle
õppeaines, milles tulenevalt veerandihinnetest või veerandite lõpus antud
sõnalistest hinnangutest tuleks välja panna aastahinne „2“ või „1“.
o
Täiendavale õppetööle jäetud õpilane täidab
õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, mis toetavad
nõutavate teadmiste ja oskuste omandamist õppeaines.
o
Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja
hinnatakse.
o
1.
kooliastmel võib õppenõukogu põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilase
klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja
aastahinne «2» või «1», täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga
nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada
individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu
kaasab otsuse tegemisel õpilase vanema või tema seadusliku esindaja ning kuulab
ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused,
millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste
saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.
X Hoolsuse ja käitumise hindamine.
Hinnangud õpilase käitumisele ja hoolsusele on:
Eeskujulik
Hea
Rahuldav
Mitterahuldav
¤ Käitumine:
Aluseks on üldtunnustatud
käitumisnormide, õpilasreeglite ja kooli kodukorra täitmine koolis.
Eeskujulik – eeskujuliku
käitumise normid on harjumuspärased, täidab alati kooli kodukorda eeskujulikult;
Hea – õpilane on distsiplineeritud, põhiliselt täidab
üldtunnustatud käitumisnorme ja kooli kodukorda;
Rahuldav - õpilase
käitumine vajab õpetajate ja
lastevanemate pidevat tähelepanu;
Mitterahuldav – õpilase käitumine on vastuolus üldtunnustatud
käitumisnormidega ja kooli kodukorraga; erandjuhtudel ka üksiku ühiskonna- või
kõlblusvastase teo eest. Mitterahuldavat hinnet veerandi hindena saab välja
panna vaid õppenõukogu otsusega. ÕN-s peab osalema ka lapsevanem (RTL 2001,62,852). Juhul kui vanem
ei saa/ei soovi ÕN koosolekul osaleda, annab ta sellest teada kirjalikult ja
sellega annab otsustuspädevuse ÕN-le
¤ Hoolsus:
Aluseks
on suhtumine õppeülesannetesse, õpilase kohusetundlikkus, töökus ja
järjekindlus õppeülesannete täitmisel.
. Eeskujulik
– õpilane on eeskujuks teistele; suhtub õppimisse ja töösse suure
kohusetundlikkusega (peab kinni kokkulepetest), on järjekindel, õpib oma
võimete kohaselt, on püüdlik, hoolas ja iseseisev, õppevahendid on
eeskujulikult korras;
Hea - õpilane suhtub õppimisse ja töösse
kohusetundlikult (s.t normaalselt), õpib oma
Võimetekohaselt;
Rahuldav - õpilasel puudub järjekindlus, suhtub
õppimisse ja töösse allpool oma võimekust ja
arengutaset;
Mitterahuldav – õpilane suhtub õppimisse
ja töösse lohakalt, vastutustundetult, ei täida oma
kohustusi kodus ja koolis.
Hoolsuse ja käitumise jooksva hinnangu andmine
toimub õpilaspäeviku kaudu vähemalt 1
kord nädalas . Võib kasutada erinevaid
mooduseid:
o Klassijuhataja hinnang
o Õpilase enesehinnang
o Kaaslase hinnang
o Lapsevanema hinnang.
Probleemsed olukorrad lahendatakse lähtuvalt
kodukorras fikseeritud karistussüsteemile.
XI Hinde
ja hinnangu vaidlustamine.
o Kui õpilane või tema
seaduslik esindaja soovib hindeid või sõnalisi hinnanguid vaidlustada, siis
pöördub ta viie päeva jooksul esmalt aineõpetaja (klassijuhataja) poole
o Kui õpilane või tema
seaduslik esindaja ei jäänud aineõpetaja (klassijuhataja) põhjendustega rahule,
siis on esindajal õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva
jooksul pärast hinde või hinnangu teada
saamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos
põhjendustega.
o Kooli direktor teeb
otsuse ja teavitab taotluse esitajat kirjalikult viie õppepäeva jooksul otsuse
vastuvõtmise päevast arvates.
XII Kool jätab endale õiguse,
teha kooli õppekavas ja hindamisjuhendis muudatusi.
|
