Hindamise ja tunnustamise kord Haapsalu Linna Algkoolis

 

1.      Õppimine on elukestev protsess, mille teadvustatus ning eesmärgistatus sõltub õppija east ja individuaalsest eripärast. Õppimine toimub mängu ja matkimise, vaatluse ja mõtestamise, elamuse ja kogemuse, harjutamise ja katsetamise, meeldejätmise ja loomise kaudu. Elukestva õppimise kui elustiili kujundamiseks on oluline õppija sisemine motivatsioon.

2.      Õppe- ja kasvatusprotsess on eesmärgistatud, arusaamisega õppimine ja seda suunav, nõustav, analüüsiv ning hindav õpetamine ja kasvatamine nende tegevuste vastastikustes seostes.

3.      Õpilased võtavad võimetekohaselt osa oma õppimise eesmärgistamisest, kavandamisest ja hindamisest.

4.      Õppimine võib toimuda reaalses või virtuaalses keskkonnas.

5.      Õppe- ja kasvatusprotsessi käigus õpivad õpilased:

·      olemasolevaid teadmisi ja oskusi kasutama, seoseid nägema;

·      küsima, teada saama, uusi teadmisi ja oskusi omandama;

·      tegutsema; oma intellekti, fantaasiat, emotsioone kasutama; looma, konstrueerima, katsetama;

·      ennast arendama, õppimist õppima;

·      õppima üksi või koos teistega, jälgides ja hinnates enda ja kaaslaste tegevust;

·      probleeme lahendama, valikuid tegema, otsustama väidete õigsuse üle, vaidlema, argumenteerima, kaitsma oma seisukohti;

·      oma mõttetegevust ja õppimist jälgima ja juhtima.

6.      Õpitulemuste hindamine on osa õppe- ja kasvatusprotsessist. Hinnatakse nõutavat õppeprotsessi käiku, õpilase arengut.  Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid.

 

I          Hindamise põhieesmärk

Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:

1)    motiveerida õpilasi sihikindlalt õppima;

2)   suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut

3)   suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;

4)   anda õpilasele, õpetajale, kooli juhtkonnale, lapsevanemale (eestkostjale, hooldajale) teavet õpilase õpiedukusest.

Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:

1)      suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli

kodukorda.

         2)  motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.

 

II         Hindamisest teavitamine

1)      Õpilaste hindamise põhimõtted ja kord  on kättesaadav lapsevanemale, õpilasele ja

õpetajale ning avalikustatud kooli koduleheküljel.

2)      Teadmiste ja oskuste ning hoolsuse ja käitumise hindamise põhimõtteid ja korda

 tutvustab õpilasele klassijuhataja, lähtudes kooli õppekavast ja kodukorrast

           3)  Õpilasel on õigus saada õpetajatelt teavet oma hinnete kohta.

           4)  II  – VI klassijuhatajad saadavad hinnetelehed kodudesse veerandi keskel, juhul kui

                lapsevanem ei külasta E – kooli.

 

 

III       Õpilaste hindamise, tunnustamise, järgmisesse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused:

1)     Õpitulemuste hindamise alused:

¤          HLA õpetajal on õigus välja töötada oma süsteem õpilaste hindamiseks, lähtudes kooli

            õppekavas fikseeritud hindamise alustest.

¤          Õpetaja planeerib hindamist oma töökavas ja teavitab iga veerandi algul oma  

            hindamissüsteemist ka õpilasi, arvestuslikud tööd fikseerib E – koolis ja klassiseinal

            tabelis vähemalt 10 tööpäeva enne töö toimumist

¤          Õppeprotsessi  käiku ja õpitulemusi hinnatakse õpilase suuliste vastuste, kirjalike ning

            praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel.

 

2)     Hinde kriteeriumid on:

Hindamine toimub 5- pallilises süsteemis.

Hindega „5“ („väga hea“) hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust  või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutame punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „5“, kui õpilane on saanud 90 – 100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Hindega „4“ („hea“) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik    ja  esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „4“, kui õpilane on saanud  70 – 89 % maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Hindega „3“ („rahuldav“) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „3“,  kui õpilane on saanud  45 – 69% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Hindega „2“ („puudulik“) hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi  puudusi  ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „2“,  kui õpilane on saanud 20 – 44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Hindega „1“ (nõrk) hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „1“, kui õpilane on saanud 0 – 19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Individuaalse õppekava järgi õppides on õppesisule ja õpitulemustele vähendatud nõuded.

 

3)     Emakeele hindamisest 1.-6. klassis. 

I ja II kooliastmes hinnatakse:

• lugemist, so lugemistehnikat, teksti mõistmist ja lugemust;

  kirjutamist, so kirjatehnikat, õigekirja, kirjalikku tekstiloomet;

• suulist eneseväljendust, so kõnelemis- ja kuulamisoskust,

Hindamisel on soovitatav arvestada järgmist

 

A)   Lugemine

  Ladus, veatu, selge, õige intonatsiooniga lugemine.

  Erisuguste tekstide lugemine: ilukirjandus, õppetekst, aimeteks, sõnumid, teated.

  Ilukirjandustekstide mõtestatud häälega lugemine - õigesti loogiliselt rõhutades ja pauseerides,

    sobivat hääletooni kasutades.

  Eakohaste tabelite, skeemide, plaanide lugemine ja nende põhjal ülesannete täitmine.

  Tekstis sisalduva informatsiooni mõistmine.

  Ülesannete täitmine loetud teksti põhjal: küsimuste esitamine loetu kohta ja küsimustele

   vastamine, lünkade täitmine jms.

  Teksti teema ja peamõtte leidmine, teksti ja tekstiosade pealkirjastamine, teksti kavastamine

   (III- VI klass).

• Teksti liigi määramine: proosa, luule, draama (III- VI klass).

• Tekstist õpitavale keelendite, samuti sünonüümide, otsese ja ülekantud tähendusega sõnade

   jms leidmine.

Hinne on "5", kui õpilane

  loeb õpitud teksti ladusail, veatult, selgelt ja ilmekalt;

• saab aru teksti sisust ja peamõttest;

  määrab õigesti teksti liigi (III-VI klass);

  lahendab teksti põhjal antud ülesanded õigesti;

  oskab teksti loogiliselt liigendada ja kavastada (III-VI klass).

Hinne on "4", kui õpilane

• loeb ladusalt, kuid väheilmekalt; teeb lugemisel üksikuid vigu;

  saab aru teksti sisust, kuid küsimustele vastamisel on üksikuid ebatäpsusi;

  määrab õigesti teksti liigi (III-VI klass);

• laidab teksti põhjal antud ülesanded üksikule vigadega;

• oskab teksti liigendada, kuid teeb kavastamisel mõne vea (III-VI klass).

Hinne on "3", kui õpilane

• loeb konarlikult, ilmetult, vigadega;

  saab üldjoontes tekstist aru;

• oskab õpetaja suunamisel määrata teksti liiki (III – VI  klass);

• täidab loetud tekstil põhinevaid ülesandeid, kuid teeb vigu;

• oskab õpetaja abiga teksti liigendada ja kavastada (III-VI klass).

Hinne on "2", kui õpilane

  loeb aeglaselt, vigadega, katkendlikult, ilmetult;

• eelistab endamisi lugemisele häälega lugemist (III-VI klass);

  saab halvasti tekstist aru;

  ei oska määrata teksti liiki (III-VI klass);

• tekstil põhinevate ülesannete lahendamisel on rohkesti eksimusi ja suuri puudu jääke;

• ei suuda teksti liigendada ega kavastada (III - VI klass).

Hinne on „1", kui õpilane

  loeb suurte raskustega, veerides (alates III klassist);

• ei saa loetust aru endamisi ega häälega lugedes;

  ei tunne teksti liiki (III-VI klass);

• ei suuda teksti liigendada ega kavastada (III-VI klass)

B)    Kirjutamine

  Õigekirjutuse aluseks olevate õpitud põhimõistele ja -reeglite tundmine.

  Õpitud õigekirjajuhiste ja üksikkeelendite piires vigadeta kujutamine; terviklausete

    moodustamine ja lausete seostamine.

  Töö vormistamine, töö puhtus, tähekujude õigsus ja tähtede seostamine, käekirja loetavus.

  Sõnade, sõnaühendite, lausete ja eakohase teksti eksimusteta ärakirjutamine õpikust, tahvlilt.

  Eakohase teksti kirjutamine etteütlemise järgi.

  Kirjalike keeleülesannete täitmine: lünk-, sobitus- ja valikülesanded, keelenähtuste

    võrdlemine, näidete leidmine, õpitava keelenditega lausete koostamine jms.

• Teksti kirjalik kavastamine märksõnade ja/või küsimuste abil; kokkuvõtte tegemine (IV-VI

    klass).

  Ümberjutustuse kirjutamine kuulatud või loetud teksti põhjal (III-VI klass).

  Arvamuse kirjutamine loetud teksti kohta. (IV-VI klass).

  Kutse, kirja, õnnitluse koostamine.

  Loovtöö kirjutamine: vabajutustus, jutustus pildi ja pildiseeria põhjal, fantaasialugu, eseme-

   või isikukirjeldus jms.

Arvestuslike kontrolltööde hindamisel juhindutakse järgmisest protsendiskaalast:

hinne on "5", kui õpilane sooritas õigesti 100 -90 % ülesannetest;

hinne on ''4", kui õpilane sooritas õigesti 89 -70 % ülesannetest;

hinne on "3", kui õpilane sooritas õigesti 69 - 50% ülesannetest;

hinne on "2", kui õpilane sooritas õigesti 49 - 25% ülesannetest;

hinne on " l", kui Õpilane sooritas õigesti 24 - 0% ülesannetest.

Antud piirväärtustest 5% üles- või allapoole moodustab piiritsooni, mille puhul õpetaja võib panna kas madalama või kõrgema hinde, arvestades töö mahtu, ülesannete keerukust, vigade arvu ja liiki.

Tööde hindamisel parandatakse küll ara, kuid ei arvestata hindamisel vigu

• veel õppimata reeglite osas;

• ebareeglipäraselt kirjutatavates sõnades, kui neid ei ole tunnis spetsiaalselt läbi võetud;

Ühes sõnas või vormis korduvad vead loetakse üheks veaks.

a) Etteütlus

Ühe õppetunni jooksul kirjutatava sidusa kontrolletteütluse soovitatav

sõnade arv:          teemakohaste ortogrammide arv:

1. klassis                                 15-20 sõna,

2. klassis                                 20-30 sõna,

3. klassis                                 30-40 sõna,

4. klassis                                 40-60 sõna,                 20 ortogrammi;

5. klassis                                 60-80 sõna,                 25 ortogrammi;

6. klassis                                 80-100 sõna,               30 ortogrammi,

Etteütluse teksti valides arvestatakse klassi taset ja ettevalmistuse põhjalikkust. Etteütlus tehakse vaid õpitud materjali põhjal. Etteütlustega ei tohi liialdada. l. klassi teisest poolaastasi alates tehakse harjutavaid etteütlusi. Harjutavad etteütlused parandatakse, kuid neid ei hinnata numbriliselt.

Etteütluse  hindamine

Hinne on "5", kui töö on veatu või töös on l ortograafiaviga.

Hinne on "4", kui töös on 2 – 4 ortograafiaviga.

Hinne on "3", kui töös on 5-7 ortograafiaviga.

Hinne on "2", kui töös on 8-10 ortograafiaviga.

Hinne on "l", kui töös on üle 10 ortograafiavea.

b) Loovtöö

Loovtöö hindamisel arvestatakse järgmist:

1) töö sisu;

2) lausete terviklikkust ja seostatust;

3) sõnavara;

4) õigekeelsust (õpitud õigekirjajuhiste ulatuses);

Loovtööd hinnates lähtutakse põhimõttest, et 2/3 loovtöö hindest annab töö sisu. l. ja 2. klassis on soovitatav loovtööd parandada, kuid mitte numbriliselt hinnata.

C)   Suuline eneseväljendus

  Eneseväljendamine igapäevastes suhtlusolukordades: palumine, küsimine, keeldumine,

   selgitamine, vabandamine, tänamine jms.

• Vestlemine erisuguste kaasvestlejatega suhtlussituatsiooni arvestades.

• Info edastamine selgelt ja ühemõtteliselt.

• Kuulamisel eakohastes tekstides sisalduva info mõistmine.

• Kaasvestleja(te) kuulamine, arvamusega nõustumise ja mittenõustumise väljendamine,

   vastuväidete esitamine.

• Oma arvamuse argumenteerimine.

• Jutustamine sündmusest, loetust ja kuulatust, pildi ja pildiseeria järgi, etteantud teemal.

• Oma arvamuse avaldamine teksti (teatrietenduse, nähtud filmi jms) kohta.

• Oma suhtumise väljendamine nähtuste, inimeste, tegevuste kohta, nende iseloomustamine.

• Eneseväljendamine dramatiseeringus, rollimängus.

• Päheõpitud luuletuse ja/või proosakatkendi mõtestatud esitamine.

• Õpilase ja lahendatava ülesande seisukohalt olulisima informatsiooni leidmine, selle

   mõistmine ja kõrvutamine vähemtähtsaga, selle järgi toimimine.

• Suulises keelekasutuses kirjakeele põhinormingute järgimine ning mõtete sobiv sõnastamine

   (parasiitkeelendite vältimine, sõnavalik, mõtte lõpuleviimine).

Hinne on "5", kui õpilane

• avaldab heas sõnastuses oma arvamust, nõustumist/mittenõustumist kaasvestleja arvamusega ja

   oskab seda põhjendada;

• annab loogiliselt edasi kuulatu ja loetu sisu;

  jutustab ladusalt, kasutades mitmekesist sõnavara;

  arvestab suhtlusolukorda ja adressaati;

  väljendub keeleliselt korrektselt ja selgelt.

Hinne on "4", kui õpilane

• avaldab oma arvamust;

• oskab edasi anda kuulatu ja loetu põhisisu;

• jutustab mõningate ebatäpsustega, ülesehitus hüplik, sõnavalik ühekülgne;

  arvestab suhtlusolukorda ja adressaati vähe;

  väljendub ladusalt, kuid keeleliselt ebatäpselt.

Hinne on "3", kui õpilane

• väljendab oma nõustumist või mittenõustumist seda põhjendamata;

  saab kuulatust või loetust aru üldjoontes;

 • jutustab küsimuste toel; jutustus on lünklik ja sõnavaene;

• ei arvesta suhtlusolukorda ja adressaati;

• väljendub konarlikult, paljude keelevigadega.

Hinne on "2", kui õpilane

• ei suuda väljendada oma arvamust või tal puudub see;

  saab kuulatust või loetust halvasti aru;

• suudab loetud või kuulatud teksti põhjal vastata üksikutele põhiküsimustele;

• väljendub konarlikult, vigaselt, katkendlikult.

Hinne on "1", kui õpilane

• ei saa aru kuulatavast;

• ei suuda edasi anda kuulatud või loetud teksti sisu;

• ei suuda end väljendada ega küsimustele vastata.

 

¤          Iga õpetaja võib oma hindamisskaalat viia esitatud skaalast  5 % ülespoole.

¤          Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine ja mahakirjutamine õpilase

            poolt, võib suulist vastust, kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle

            tulemust hinnata hindega „1“.

¤          Õppeainetes, mis eeldavad erivõimetel põhinevaid oskusi  (muusikaõpetus, kunsti-

            õpetus, kehaline kasvatus) arvestatakse hindamisel eelkõige õpilase suhtumist

            õppeainesse, püüdlikkust ja teoreetilisi teadmisi.

¤          Hinde täpsustamiseks võib õpilase vihikus, õpilaspäevikus  kasutada „+“ ja „-„ märke

¤          Poolaasta hinde võib välja panna õppeainetes, mida õpitakse ühe nädalatunniga

           õppeaasta vältel 

¤          Haapsalu Linna Algkooli I klassis kasutatakse õpilaste teadmiste  ja oskuste

            hindamisel esimesel poolaastal ainult sõnalisi hinnanguid:

                                 õpetaja suuline hinnang:

                                 õpetaja kirjalik hinnang:   vihikus

                                                                           õpilaspäevikus

                                                                           tunnistusel

                                 õpilase enesehinnang :      päevikus

                                                                           tunnistusel

                                                                           suuline

¤          Sõnaline hinnang kirjeldab, millises osas on õpilane soovitud tulemusi saavutanud,

            millises osas on vaja õppimist jätkata ja kuidas saavutatu suhestub õpilase varasemate

            õpitulemuste ning tema võimete või vajadustega.

¤          Õpetaja püüab anda sõnalisi hinnanguid nii, et neid ei saaks vastandada hinnetele .

¤          I klassi teisest poolaastast võib kooskõlastatult lastevanematega üle minna numbrilisele

            hindamisele tingimusel, et pannakse positiivseid hindeid ja mitteõnnestunud töö

            kohta antakse kommentaare. 

¤          II klassis antakse numbrilisi hindeid.

¤          I  klassis on kasutusel oma kooli tunnistus. Vt lisa (kinnitatud ÕN 20.09.2005).

            Alates II  klassist on kasutusel riiklik tunnistus.

¤          I ja II klassis on arengumapp – õpilase arengu jälgimiseks, side pidamiseks kodu ja

            kooli vahel.

¤          Kehalises kasvatuses tervislikel põhjustel vabastatud laps saab õpetajalt jõukohase

            ülesande ja tunnistusele hinde tehtud töö kohta.

¤          IV-VI klassis on protsessi ja arvestuslik hindamine. Arvestuslike hinnete eristamiseks

            E – koolis on roosa taust.

·        Jooksev e protsessi  hindamine on tagasiside, õpilase stimuleerimise ja õpioskuste hindamise teenistuses.  Hindame õpilase tööd vastava teema õppimisel, tema edasijõudmist väikeste etappide lõikes.

·        Arvestuslikult hindame konkreetseid teadmisi teema lõpus. Arvestuslik hindamine tuleb õpetajal ette planeerida oma töökavas ja teavitada sellest ka õpilasi.

o   Arvestusliku hindamise graafik on iga veerandi algul klassiruumis seinal ja  tööd fikseeritakse sinna ja E – kooli vähemalt 10 tööpäeva enne töö sooritamist.

o   Jooksvatest hinnetest võib õpetaja kokku panna ka arvestusliku hinde.

·        Kokkuvõtlik hindamine toimub põhiliselt arvestuslike hinnete põhjal iga õppeveerandi lõpul. Kokkuvõtliku hinde panemisel arvestatakse, kas õpilane on teinud  arvestusliku töö kohe rahuldavalt või kasutanud ka järeltöö võimalust.

o   Veerandi ja poolaasta hinde saab välja panna, kui õpilane on osalenud vähemalt pooltes toimunud tundides ja on sooritanud kõik vajalikud tööd.

o   Loovainetes ja inimeseõpetuses võib kasutada ainult jooksvat ja kokkuvõtlikku hindamist.

o   Kokkuvõtva hinde panemisel peab olema kaks või enam  arvestuslikku hinnet sõltuvalt nädalakoormusest antud  aines.

o   Kokkuvõtva hinde võib välja panna järgmise veerandi algul, kui õpilasel on põhjendatult sooritamata vajalikud arvestustööd. 

o   Ühe nädalatunniga on lubatud kokkuvõtlik hindamine üle veerandi.

o   Õppeaine aastahinne pannakse välja õppeveerandi- või  poolaastahinnete alusel.

o   Kui  õppeaine õppeveerandi- või poolaastahinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, arvestatakse aastahinde väljapanekul, et õpilase vastaval õppeveerandil või poolaastal omandatud teadmised ja oskused vastavad hindele „nõrk“.

 

·        Valikaine omandamise kohta antakse hinnang – arvestatud, mittearvestatud.

Valikained on 5. – 6. klassis arvutiõpetus, liikumine – tervis, mõtlemine – looming.

·        3. – 4. klassis on lisaaineks arvutiõpetus.

 

 

IV       Kontrolltööde planeerimine ja hindamine

o   Iga õpetaja planeerib oma kontrolltööd vähemalt veerandiks ja täpsustab vähemalt 10 tööpäeva enne töö toimumist.

o   Õpetaja teavitab õpilastele õppeaine nõutavad teadmised ja oskused.

o   Ühel päeval võib õpilasel olla vaid üks arvestuslik kontrolltöö, nädalas kolm arvestuslikku tööd. Arvestuslikuks tööks loetakse tööd, mis haarab kolme või enama tunni materjali.

o   Kontrolltööd hinnatakse  5-pallilises süsteemis järgides hindamisjuhendis kehtestatud kriteeriume.

o   Arvestusliku kontrolltöö ajal puudunud õpilane peab reeglina töö järele tegema hiljemalt kahe nädala jooksul peale kooli tulekut.

o   Kui õpilane on puudunud vähemalt viis järjestikust õppepäeva, on tal võimalus õpetajaga kokkuleppel töid järele teha pikema perioodi jooksul.

o   Hinde „2“ või „1“ saanud õpilane saab võimaluse töö järele teha hiljemalt kahe nädala jooksul.

o   Arvestuslikku tööd saab järele vastata ainult üks kord.

o   Õpilane peab nägema oma arvestuslikku tööd parandatult hiljemalt nädal pärast selle sooritamist.

 

 

V         Hindamine individuaalseid  erisusi arvestades:

o   Õpetaja koostab õpilasele lihtsama töö või annab lihtsamaid ülesandeid või väiksema mahulise töö kui  klassikaaslastele.

o   Hindamine toimub samadel alustel  või 5% madalamaid hindamise kriteeriumeid arvestades kui kaasõpilastel.

o   Kui õpilasel on individuaalne õppekava, siis tema tööle võib  teha märke „Hinnatud individuaalse õppekava alusel“.

 

 

VI       Järelvastamise ja järeltööde sooritamise kord:

o   Kõigil õpetajatel on  vastuvõtuaeg, kuhu õpilane võib minna arusaamatuks jäänud osa õppima ja kontrolltööd järele tegema.

o   Kui õpilasel oli kokkuvõtlik hinne „2“ või „1“, on ta kohustatud  likvideerima oma lüngad õpitulemustes õpetaja vastuvõtuajal.

o   Kui õpilane ei tule õpetaja vastuvõtuajal õppima, siis õpetaja pöördub vajadusel klassijuhataja, lapsevanema, tugiisiku ( psühholoogi, logopeedi, parandusõppe õpetaja, sotsiaaltöötaja) või kooli juhtkonna poole.

o   Vajadusel koostab õpetaja õpilasele individuaalse õppekava.

o   Arvestusliku kontrolltöö ajal puudunud õpilane, kes ei tule talle järelvastamiseks ettenähtud perioodil tööd sooritama, saab hindeks „1“.

o   Järelvastatud töö hinne märgitakse E - koolis ja õpilaspäevikus. E – koolis on  „* „  hinde

            parandamiseks ja kaldkriips annab võimaluse panna ühes tunnis kaks erinevat hinnet. 

            Sooritamata või esitamata töö märkimiseks kasutada märki „ ? „

 

 

VII      Tunnustamise kord Haapsalu Linna Algkoolis:

o   Iga veerandi lõpus avaldatakse õpilastele kiitust direktori KK-ga.

o   Direktori KK-ga kiidetud õpilaste nimekiri pannakse üles koolistendile ja kiitus märgitakse E – koolis ja tunnistusel.

o   II – VI klassi õpilased, kelle aastahinded on kõikides õppeainetes „5“  (muusikaõpetus, kunstiõpetus ja kehaline kasvatus võivad olla „4“) saavad kooli õppenõukogu otsusel HTM kiituskirja.

o   I klassi õpilased, kelle õppetöö tulemused on väga head (muusikaõpetus, kunstiõpetus ja kehaline kasvatus võivad olla „head“) saavad HTM kiituskirja.

o   I – IV klassi õpilased, kelle õpitulemused on väga head (muusikaõpetus, kunstiõpetus ja kehaline kasvatus võivad olla „4“), kuid ühes põhiaines on  hinne“4“ („hea“)  saavad HLA kiituskirja.

o   V – VI klassi õpilased, kelle õpitulemused on väga head, kuid ühes või kahes põhiaines on hinne „4“ (muusikaõpetus, kunstiõpetus ja kehaline kasvatus võivad olla „4“), saavad HLA kiituskirja.

o   Kiituskirja saab anda õpilasele, kelle käitumine on „eeskujulik“ või „hea“.

o    Austamisõhtule kutsutakse väga heade (HTM kiituskiri) õpitulemustega lapsed koos

vanematega.

o   Vabariigi aastapäeva aktusel tunnustatakse iga VI klassi kõige tublimat õpilast.    

 

 

VIII    Järgmisesse klassi üleviimise kord:

o   Õpilase järgmisesse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.

o   Õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, viiakse järgmisesse klassi üle enne õppeperioodi lõppu.

o   Täiendavale  õppetööle jäetud õpilasele pannakse õppeaine aastahinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

o   Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisesse klassi hiljemalt 30. augustiks. Tähtaega ei kohaldata õpilase puhul, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ettenähtud erisused järgmisesse klassi üleviimise ajas.

o   Õpilane viiakse üle järgmisesse klassi olenemata käitumise hindest.

 

IX       Õpilase täiendavale  õppetööle ja klassikursust kordama jätmise kord

o   Õpilase, kes pole õppeperioodi  jooksul omandanud õppekavas nõutavaid teadmisi ja oskusi, võib jätta täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu.

o   Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.

o   Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeaines, milles tulenevalt veerandihinnetest või veerandite lõpus antud sõnalistest hinnangutest tuleks välja panna aastahinne „2“ või „1“.

o   Täiendavale õppetööle jäetud õpilane täidab õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, mis toetavad nõutavate teadmiste ja oskuste omandamist õppeaines.

o   Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.

o   1. kooliastmel võib õppenõukogu põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne «2» või «1», täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase vanema või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.

 

X         Hoolsuse ja käitumise hindamine.

Hinnangud õpilase käitumisele ja hoolsusele on:

Eeskujulik

Hea

Rahuldav

Mitterahuldav

 

¤          Käitumine:

Aluseks on üldtunnustatud käitumisnormide, õpilasreeglite ja kooli kodukorra täitmine koolis.

Eeskujulik  eeskujuliku käitumise normid on harjumuspärased, täidab alati kooli kodukorda eeskujulikult;

Hea – õpilane on distsiplineeritud, põhiliselt täidab üldtunnustatud käitumisnorme ja kooli kodukorda;

Rahuldav   - õpilase käitumine vajab õpetajate  ja lastevanemate pidevat tähelepanu;

Mitterahuldav – õpilase käitumine on vastuolus üldtunnustatud käitumisnormidega ja kooli kodukorraga; erandjuhtudel ka üksiku ühiskonna- või kõlblusvastase teo eest. Mitterahuldavat hinnet veerandi hindena saab välja panna vaid õppenõukogu otsusega. ÕN-s peab osalema ka  lapsevanem (RTL 2001,62,852). Juhul kui vanem ei saa/ei soovi ÕN koosolekul osaleda, annab ta sellest teada kirjalikult ja sellega annab otsustuspädevuse ÕN-le

      

¤          Hoolsus:

       Aluseks on suhtumine õppeülesannetesse, õpilase kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

.      Eeskujulik – õpilane on eeskujuks teistele; suhtub õppimisse ja töösse suure kohusetundlikkusega (peab kinni kokkulepetest), on järjekindel, õpib oma võimete kohaselt, on püüdlik, hoolas ja iseseisev, õppevahendid on eeskujulikult korras;

       Hea  -  õpilane suhtub õppimisse ja töösse kohusetundlikult (s.t normaalselt), õpib oma

       Võimetekohaselt;

       Rahuldav   - õpilasel puudub järjekindlus, suhtub õppimisse ja töösse allpool oma võimekust ja

       arengutaset;

       Mitterahuldav – õpilane suhtub õppimisse ja töösse lohakalt, vastutustundetult, ei täida oma

       kohustusi kodus ja koolis.

Hoolsuse ja käitumise jooksva hinnangu andmine toimub õpilaspäeviku  kaudu vähemalt 1 kord nädalas . Võib kasutada  erinevaid mooduseid:

o   Klassijuhataja hinnang

o   Õpilase enesehinnang

o   Kaaslase hinnang

o   Lapsevanema hinnang.

Probleemsed olukorrad lahendatakse lähtuvalt kodukorras fikseeritud karistussüsteemile.

 

 XI      Hinde ja hinnangu vaidlustamine.

o   Kui õpilane või tema seaduslik esindaja soovib hindeid või sõnalisi hinnanguid vaidlustada, siis pöördub ta viie päeva jooksul esmalt aineõpetaja (klassijuhataja) poole

o   Kui õpilane või tema seaduslik esindaja ei jäänud aineõpetaja (klassijuhataja) põhjendustega rahule, siis on esindajal õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul  pärast hinde või hinnangu teada saamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.

o   Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab taotluse esitajat kirjalikult viie õppepäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

 

XII      Kool jätab endale õiguse, teha kooli õppekavas ja hindamisjuhendis muudatusi.

 

E mail - hla@hla.edu.ee