emakeelepäev

Eesti keele ja kultuuri päeva hakati 14. märtsil, esimese eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval tähistama 1996. aastal. Selle päeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. 1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks pühaks. Sel päeval korraldatakse teemakohaseid üritusi kogu Eestis, eelkõige koolides ja kultuuriasutustes.

iDevice ikoon

Miks tähistatakse emakeelepäeva 14. märtsil?.


iDevice ikoon

Tänu kellele hakati emakeelepäeva tähistama?.


Elus kipub paraku nõnda olema, et me ei oska igiomast tähele panna, väärtustada, hoida. Mõelgem kas või sellele, kui hoolimatult käitume teinekord kodustega ja kui püüdlikult püüame pahameelt võõramate eest peita.
Emakeel on ligimesest veel ligem. Laps õpib maailma mõistma ja mõtestama emakeele najal.
Emakeel sätib inimese oma rahvuse hulka ja keel on see, mis seob rahvuskultuuri ühte.
"Keel ja mõistus käivad käsikäes, sest keel on avalikuks saanud mõistus," kirjutas juba Carl Robert Jakobson. Vilets ja abitu eesti keel pole midagi muud kui küündimatu mõtlemine: harimatus, rumalus ja tuimus, kirjutab rohkem kui sada aastat hiljem Tõnu Õnnepalu Sõnumilehes.
Ehk püüaksime vähemalt emakeelepäeval jälgida, mismoodi ütleme ja kirjutame. Küllap saaks nõnda selgemaks ka see, mismoodi mõtleme.

 


iDevice ikoon

Mitu aastat on emakeelepäeva juba tähistatud?


iDevice ikoon Lugemine

Miks on oluline mõista ja osata oma emakeelt?


iDevice ikoon

Mida tähendab ütlemine, et keel ja mõistus käivad käsikäes?


Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License

2010