Haapsalu Linna Algkool

Haapsalu Linna Algkooli praeguses asukohas, aadressil Ehte 14, on kooliharidust antud juba 1839. aastast alates, mil asutati C.A. Hunniuse poolt esimene eestikeelne kool Haapsalus. Koolijuhataja oli Johanes Peterson. Õpingutega alustas esimesel koolitalvel 36 õpilast.

Uue koolihoone ehitust alustati 1. aprillil 1936. aastal. Koolihoone, mille arhitekt on Erika Nõva, ehitus läks tollasele Haapsalu Linnavalitsusele maksma 1,54 miljonit senti. Hoone on kaheosaline: kahekorruselises tiivas asuvad saal ja söökla, teine osa on kolmekorruseline, kus asuvad klassiruumid.
Kooli avaaktus toimus 6. jaanuaril 1938. aastal. Direktor Ago Viitar, koolis õppis 365 last. 1939. aastal tähistas tolleaegne Haapsalu Linna Algkool oma 100. aastapäeva.

Algkoolimajas tegutses pärast II maailmasõda mitmeid koole: Haapsalu Pedagoogiline Kool (1945 - 1956), Haapsalu Vene Keskkool (1956 -1964). 1964. aastal moodustati Haapsalu 8-klassiline kool - (1989 nimetati 9-klassiliseks kooliks)

1990. a reorganiseeriti Haapsalu 9-klassiline Kool, kuna tegutseti kahes majas: Wiedemanni tänav 15 - Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium ja Ehte tänav 14 - Haapsalu Linna Algkool.

Direktorid:

• alates 1964 Friedel Joonasing
• alates 1973 Lembitu Varblane
• alates 1984 Tiit Räni
• alates 1988 Andres Huul
• alates 1990 Elmo Joa
• alates 2001 Kersti Arov
• alates 2007 Malle Õiglas

Üheks meeldejäävamaks ettevõtmiseks aastate jooksul on olnud osalemine 1996. aastal rahvusvahelises projektis “Linn linna all”, milles osalesid kõik õpilased ja õpetajad ning mille ettevõtjatena oma vanusegrupis käis Rooma linna imetlemas bussitäis lapsi ja õpetajaid.

1997. aastal alustas kool õpetamist Step by Step metoodika alusel, eestikeelse nimetusega “Hea algus”.
“Hea alguse” programmis on formuleeritud tänapäevased arusaamad õppe- ja kasvatustööle, mis oli just see, mida meie koolis vaja oli. “Hea alguse” programm on lastele ja peredele mõeldud lapsekeskse õpetamise metoodika. “Hea algus” aitab õppimiselastele palju köitvamaks muuta, kaasab lapsevanemad kooli tegemistesse ning vastastikku on selgemaks saanud üksteise ootused ja taotlused. Lapsevanema ja kooli vaheline koostöö tundub endastmõistetavana ja mõlemale poolele huvipakkuvana.

1998. aastast alates on koolil oma tekkel: samblarohelisest villasest riidest, kollase peene triibuga servas. Mütsi nokk ja kant on musta värvi. Servale tikitud kollase niidiga tähed “HLA” ning põhjale pardipoeg – kooli maskott. Haapsalu Väikese Viigi äärsele koolile on part maskotiks vägagi sobilik.
Koolil on oma laul, mille autoriks on Kristjan Vilosius.

Emakeelepäeval 2001 esitlesime üldsusele esimest linna algkoolis kirjastatud raamatut – kogumikku õpilaste kümne aasta kestel kirjapandud töödest.

2001. aasta 1. septembrist kaotati koolis ära tunni lõpukella andmine. On jäänud vaid tunni alguse kell.

Koolis pööratakse suurt tähelepanu õpitulemustele, kuid oluliseks kasvatustöös on õpilaste tunniväline tegevus. Koolis töötavad järgmised huvialaringid: mudilaskoor, poistekoor, lauluansambel, kitarriring, draamaring, rahvatantsuring, spordiring ja 1. klassi inglise keele ring. Õpetajatel on võimalus osaleda õpetajate naisrahvatantsurühma töös.

2007/2008 õppeaastal on meie 6- klassilises algkoolis 11 klassikomplekti 216 õpilasega ning koolis töötab 27 õpetajat, teenindavat personali on 7. Koolis töötavad psühholoog ja sotsiaalpedagoog, 4 õpetajat on lapsehoolduspuhkusel. 5 õpetajal on vanemõpetaja ametijärk. Üliõpilaste ja noorte õpetajate juhendajate koolituse on läbinud 11 õpetajat. Läänemaa “Aasta Õpetaja” austav nimetus on omistatud 12 meie kooli õpetajale.