01 | juuni | 2026 | HLA – Haapsalu Linna Algkool

Esimesel juunil toimusid lossipargis Haapsalu Linna Algkooli 7. olümpiamängud. Kooliolümpiamängude traditsiooni tõi meie kooli endine kehalise kasvatuse õpetaja Leelo Paju, kes oli ka seekord korraldusliku poole pealt abiks. Tema õpilased Läänemaa Ühisgümnaasiumist aitasid spordipidu läbi viia, olles aladel kohtunikena toeks.

Meie kooliolümpiaks valmistumine algas juba veebruaris, kui loodi õpetajatest koosnev olümpiakomitee ning jagati ära vastutusalad. Presidendiks valiti direktor Malle Õiglas.

Aprillis valiti mängudele maskott, kelleks osutus 5. a klassi õpilase Inger Heina joonistatud Tõugu-Tõnu. Aprillis kuulutati ka välja olümpiamängude teema- fantaasiariigid.

1.maist 1. juunini oli meie koolis olümpiahariduse periood.

Õpilased tutvusid ainetundides ausa mängu põhimõtete, olümpiaideede ning olümpiamängude ajalooga. Seda ilmestas Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi rändnäitus “Olümpialugu”, mis tutvustas olümpiamängude ajalugu, vaimsust, traditsioone, põhimõtteid ja Eesti spordisangareid. Näitus oli koolis üleval 1.-14. maini. 14. mail toimus näituse lõpetuseks kooli saalis olümpiateemaline Kahoot.

15. maiks pidid klassid kujundama oma fantaasiamaad tutvustava plakati ning õpilased ja õpetajad saatsid virtuaalse medalinäituse jaoks pilte enda medalitest ja karikatest. Virtuaalne medalinäitus jooksis kooli koridorides olevatel ekraanidel 20. maist olümpiamängudeni.

21. mail käisime üheskoos õpetajate, laste ja lastevanematega ühisel õhtusel sörkjooksul ümber Väikese viigi.

Olümpiahariduse perioodi lõpetas kuulsate sportlaste külaskäik. Seekord tulid külla meie kooli vilistlased, maadlejad Kevin ja Robin Uspenski. Mõlemad maadlevad tipptasemel ning nende sihiks on jõuda olümpiamängudele. Ka nemad on kunagi osalenud HLA olümpiamängudel.

Kevin ja Robin rääkisid maadlusest ja olümpiast, kuulsatest Eesti maadlejatest ning tutvustasid ennast ning enda teekonda tippsporti. Veel demonstreerisid nad erinevaid maadlusvõtteid ja heiteid ning selgitasid, mille eest ja kuidas maadluses punkte saab.

Laste rõõmuks korraldasid nad ka kõigile soovijatele sumomatšid, kus võistlejad pidid vastase võimlemismatilt maha lükkama või tasakaalust välja ajama. Ainsaks reegliks oli, et tuleb valida endaga samas mõõdus vastane.

Kooliolümpiamängude spordipidu sai alguse koolihoovist, kui kohtunikud ja osalevad riigid marssisid rongkäigus koolihoovist lossihoovi. Lossihoovis võttis meid vastu huvijuht Sandra, kes tutvustas kõiki riike.

Avasõnadeks oli meid tervitama tulnud Spordiliit Läänela tegevjuht Ülle Lass, kes soovis kõigile toredat spordipidu ning tuletas meelde, et tähtis ei ole mitte ainult võit, vaid ka osavõtt!

Peale seda sai sõna kooli direktor Malle Õiglas, kes kuulutas olümpiamängud avatuks. Hümni saatel heiskasid olümpiamängude lipu tublid spordipoisid 5. b klassist, Sebastian Seisonen ja Emil Albert Meentalo.

Sportlaste vande luges ette 5. b klassi õpilane Christopher Laasi ning kohtunike vande õpetaja Bert Rotberg.

Olümpiatule süütas Sebastian Seisonen koos õpetaja Bert Rotbergiga.

Siis oli kord 4.-5. klassi tüdrukute käes, kes tegid kõigile ühise soojenduse laulu “Võidumees” saatel.

Olümpiamängude põhivõistluseks oli meeskondlik kuuevõistlus ning võisteldi kolmes erinevas vanuseklassis: 1.-2. klass, 3.-4. klass ja 4.-6. klass.

Aladeks olid erinevad koostööd ning osavust nõudvad võistlused, mida sooritati viie minuti jooksul. Näiteks sai kokku panna sportlase puslet, hüpata hoonööriga, tandemsuusatada, joosta kepphobustega üle tõkete, joosta fitpalliga mäest üles, visata täpsust olümpiarõngastesse, riputada pesulõkse nöörile ja proovida veel teisigi vahvaid alasid.

Kui meeskondlikud alad olid läbi saanud, oli igal lapsel võimalus panna ennast proovile lossijooksus. Sellel alal oli kolmel paremal jooksjal igas vanuserühmas võimalus saada medal ja diplom. Kuus paremat jooksjat tõid lisapunkte ka oma riigile, mille eest nad võistlesid. Kõik osalejad said auhinnaks kringlit ning mälestuseks olümpiamaskotiga rinnamärgi.