Emakeele nädala viisime läbi koostöös lasteraamatukoguga.

Teisipäeval käis 1. klassi õpilastel külas Krista Kumberg  „Raamatukohvriga“.  Õpilased tutvusid uute lasteraamatutega.

3. klassi õpilased külastasid raamatukogu, kus tutvusid erinevate koomiksitega ja said ka ise koomikseid joonistada.

Kolmapäeval osalesid 5. Ja 6. kl õpilased lasteraamatukogus toimunud „Aaretejahil“.  See hõlmas erinevate ülesannete täitmist ja lõpuks „aarde“ leidmist.

1. – 4. klassi õpilased said võimaluse sel päeval tulla kooli mõne raamatutegelasena. Meil olid siin printsessid, Lotted, Punamütsikesed ja teised tegelased.

Neljapäeval käisid 4. klassi õpilased  raamatukogus kohtumas lastekirjanikega.

Reedel olid raamatukogus 2. kl õpilased, kes tutvusid hiljuti ilmunud lasteraamatutega.

Nädala jooksul kirjutasid 1. Ja 2. kl  õpilased oma kaunima käekirjaga V. Luige luuletuse, vanemad õpilased aga ühe salmi meie kooli laulust.

Kõige kaunimad käekirjad pandi stendile kõigile vaatamiseks.

5. ja 6. klassi õpilased kirjutasid muinasjuttude ainetel luuletusi.

Ka need seadsime stendile , et kõik saaksid neid vahvaid luuletusi lugeda.

Kõige uhkem stend valmis meie õpilaste lemmikraamatutest.

Selleks pidi õpilane oma lemmikraamatust leidma kaanepildi ja selle välja printima. Kaanepildi juurde kirjutas õpilane ka põhjenduse, miks tema valitud raamat on just lemmik.

Kaunimad käekirjad ja parimad luuletused said emakeelepäeval 14.märtsil tänu- ja aukirjad. Kõigile osalejatele jäi meenutuseks kleeps.

Oli toimekas ja vahva emakeelenädal.

(T. Sammel, E. Nappus, H.Üprus)

Haapsalu Linna Algkooli praeguses kohas on lapsi õpetatud 178 aastat. Siia tehti K. A. Hunniuse poolt esimene eestikeelne kool Haapsalus. Esimesel koolitalvel õppis koolis 36 õpilast.

Selle koolimaja ehitust alustati 81 aastat tagasi, siis õppis koolis 365 last.

Sünnipäeval tegime ühe kooli sünnipäeva-asju: laulsime, kiitsime parimaid, kujundasime kaarte koolimajale ja sõime kringlit.

Aga meid külastas meie kooli part, kes oli käinud õmbleja juures ja omale uue ja kauni kostüümi lasknud õmmelda. Pardike oli meil ka siiamaani nimetu, nüüd valis ta oma kooli õpilaste abiga endale nime. Nimepakkumisi oli mitmeid: Pardu, Donald, Pärdu, Volli, Parra, Peeter, Puumu, Mihkel, Bardiina, Prääksu. Just see viimane osutuski laste meelest meie pardile sobivaks.  Nüüd on meil part Prääksu!

                                                                                      Saame tuttavaks- mina olengi Prääksu!

See üritus on olnud aastaid juba meie kooli suurüritus. Kõigepealt jäi väikeseks meie kooli saal, siis kolisime kultuurimaja tantsusaali, edasi kolisime kultuurimaja teatrisaali ja nüüdseks on isegi see väikeseks jäänud. Kuhu edasi?

2. märtsi hommik juba algas  proovidega kultuurimajas. Seal oli vaja meie abimeestel õhtuks paika panna nii heli kui valgus. See show on ju nagu päris!

Avapaugu andis üritusele hoolekogu oma programmiga ja sealt jätkasid meie õhtujuhid Katariina Sits ja Marie Keldrima (mõlemad meie kooli vilistlased).

Õhtu oli täis pauku, mürtsu, äikest ja välku!

Vaheajal töötas garderoobis kohvik, kus müüdi meie lapsevanemate küpsetisi, mis ei jäänud karvavõrdki alla tipppagarite toodetele. Samal ajal valis  žürii välja parimaid ja PARIMAD mingil alal olid KÕIK!

Jääme ootama järgmise aasta showd… Milline siis nüüd?

Tantsud, laulud, luuletused… ühe ja ilusa sõnaga- kodumaine.

Koolil on traditsiooniks saanud valida PARIM KUUENDIK ja sel aastal osutusid nendeks:

6.b klassist- Erik Kuusman ja 6.c klassist Oliver Metsar Villakov. 

I kooliastme jõulupidu

Metsarahva jõuluõhtu 

Metsarahvas oli hoolsalt jõuludeks valmistunud ja ilusad laulud, vahvad luuletused ja lühinäidendid  ning hoogsad tantsud selgeks õppinud. Tants ja trall oli nii vali, et ka karud ja siilidki  ärkasid korraks talveunest.  Sel jõuluõhtul olid koos jänesed, linnud, kitsekesed, hundid, siilid, oravad, põdrad, karud ja rebased. Seltskond oli kirju, aga sõbralik ja rõõmsameelne. Jõuluvana jäi meie metsarahvaga väga rahule.

(H. Üprus)

II kooliastme jõulupidu

Kuidas vanasti jõule peeti?

Sel õppeaastal pidasid  20.detsembril  2. kooliastme õpilased  jõule vanade eestlaste kombel.

Läbi näitemängu tutvusid  lapsed lähemalt sellega, kuidas vanasti jõule peeti ja millised olid kodused ettevalmistused.

Lapsed rändasid ajas tagasi koos vanaema ja vanaisa meenutustega   jõulukommetest, mängudest, lauludest ja tantsudest. Ennustati tulevikku ja räägiti  jõuludega seotud uskumustest.

Näidendi sõnaline osa oli kanda 5. ja 6. klasside õpilastel. Mängudest võtsid osa kõik peol osalejad.

Õpilased kandsid rahvuslikus stiilis riietust ja olid läbi tantsude, laulude või mängude üks osa meie eeskavast.

Meie jõulupeol oli  suur hulk  lapsevanemaid ja teisi pereliikmeid, kes innukalt kaasa elasid.

Kingitusi tuli lastele jagama vanaaja jõuluvana, kes kandis lambanahkset  kasukat ja takust habet.

Oli teistmoodi ja vahva jõulupidu.

(T. Sammel, E. Nappus)